Elektriauto, hübriid või bensiin: milline on Eestis soodsaim?
Elektriauto, hübriid või bensiin ei ole valik, mille saab teha ainult ühe tankimise või laadimise hinda võrreldes. Kõige ökonoomsem auto sõltub ostuhinnast, aastasest läbisõidust, auto väärtuse langusest, energia- või kütusekulust, hooldusest, automaksust ja sellest, kas elektriautot saab regulaarselt kodus laadida. Sama mudeliklassi autod võivad seetõttu viie aasta jooksul anda täiesti erineva tulemuse.
Elektriauto on sageli kõige odavam kilomeetri kohta, kui laadimine toimub kodus ja autoga sõidetakse piisavalt palju. Täishübriid võib olla tugev valik linnas, kus pidurdusenergia kasutamine ja elektrimootori abi vähendavad bensiinikulu. Bensiiniauto eelis on tavaliselt madalam või paremini prognoositav ostuhind, lihtne tankimine ning lai valik kasutatud autosid. Õige otsus sünnib siis, kui võrrelda kogu omamiskulu, mitte ainult reklaamis näidatud kulu 100 km kohta.
| Võrdluse osa | Elektriauto | Täishübriid | Bensiiniauto |
|---|---|---|---|
| Parim kasutusviis | Regulaarne läbisõit, kodune laadimine, linna- ja pendelsõidud. | Linn ja segasõit, kus on palju aeglustamist ning kiirendamist. | Väiksem läbisõit, pikad juhuslikud sõidud ja laadimisvõimaluse puudumine. |
| Energia või kütuse kulu | Kodus laadides tavaliselt madal; kiirlaadijates võib vahe oluliselt väheneda. | Linnas sageli väiksem kui tavalisel bensiiniautol, maanteel võib eelis kahaneda. | Sõltub mootori suurusest, massist, sõidustiilist ja tegelikust kütusehinnast. |
| Hooldus | Vähem tavapäraseid kuluosi, kuid rehvid, vedrustus ja kliimaseade vajavad endiselt hooldust. | Kaks jõuallikat suurendavad tehnilist keerukust, kuigi pidurid võivad regeneratsiooni tõttu vähem kuluda. | Lihtne ja laialt tuntud tehnoloogia, kuid õli, filtrid, süütesüsteem ning muud kuluosad vajavad regulaarset hooldust. |
| Peamine kulurisk | Kõrgem ostuhind, väärtuse muutus, aku seisukord kasutatud autol ja kallis avalik laadimine. | Ostuhinna lisatasu ei pruugi väikese läbisõidu või maanteesõidu korral tagasi teenida. | Kütusekulu ning suurema CO2 näiduga auto maksud võivad pika kasutusaja jooksul kogukulu kasvatada. |
Soodsaim auto selgub kogu omamiskulust
Auto kogukulu ehk kogu omamiskulu koosneb palju enamast kui ostuhinnast. Arvesse tuleks võtta sissemakset või finantseerimiskulu, väärtuse langust, kindlustust, rehve, hooldust, remonti, energiat või kütust, iga-aastast mootorsõidukimaksu ning võimalikku registreerimistasu. Elektriauto puhul lisandub koduse laadimiskoha rajamise kulu, bensiiniauto ja hübriidi puhul võivad pikema kasutuse jooksul suureneda mootori ning heitgaasisüsteemiga seotud remondid.
Eestis kehtivad mootorsõidukimaks ja registreerimistasu, kuid neid ei saa võrrelda ainult jõuallika nimetuse järgi. Konkreetne summa sõltub sõiduki andmetest, sealhulgas CO2 näidust, täismassist ja vanusest. Ka elektriauto ei tähenda automaatselt nullmaksu, sest suure massiga sõidukil võib tekkida arvestatav massikomponent. Enne ostu tasub kontrollida konkreetset registrinumbrit või tehnilisi andmeid ametlikus mootorsõidukimaksu infos ja kalkulaatoris.
Elektriauto: soodne kasutada siis, kui laadimine on hästi lahendatud
Elektriauto suurim majanduslik eelis tekib tavaliselt kodus või töökohal laadides. Kui laadida autot valdavalt avalikes kiirlaadijates, võib elektriauto kulu 100 km kohta läheneda ökonoomse hübriidi kulule või mõnel juhul seda ületada. Seetõttu tuleb enne auto valimist küsida, kus toimub suurem osa laadimistest, milline on elektrileping ja kas laadimist saab ajastada soodsamatele tundidele.
Dünaamilise elektripaketiga saab laadimise suunata odavamasse aega. Selleks on kasulik jälgida börsihinda elektriauto laadimiseks ning kasutada auto või laadija ajastust. Arvutusse tuleb lisada ka laadimiskaod: seinast võetud elektrienergia kogus on tavaliselt suurem kui auto ekraanile jõudev energia. Talvel suureneb tarbimine salongi ja aku soojendamise tõttu ning lühikeste sõitude korral võib mõju olla eriti märgatav.
Elektriauto sobib hästi inimesele, kes sõidab regulaarselt, saab enamasti laadida kodus ja ei vaja iga päev väga pikka sõiduulatust. Kõrgema ostuhinna teenib tagasi eelkõige piisav läbisõit ning odavam energia. Väikese aastase läbisõidu korral võib kasutuskulu sääst jääda liiga väikeseks, et kompenseerida auto kõrgemat soetushinda või kiiremat väärtuse muutust.
Hübriid: linnas ökonoomne, kuid hübriidi tüüp loeb
Täishübriid laeb väikest akut pidurdamisel ja bensiinimootori abil. Seda ei ühendata laadijaga ning linnas saab auto osa ajast liikuda elektrimootori toel. Sääst tuleb kõige paremini esile aeglases ja vahelduvas liikluses. Ühtlasel maanteesõidul töötab bensiinimootor suurema osa ajast ning hübriidi eelis võib tavapärase ökonoomse bensiiniauto ees märgatavalt väheneda.
Pistikhübriid on teistsugune valik. Sellel on suurem aku, mida tuleb laadida. Kui igapäevased sõidud mahuvad elektrilisse sõiduulatusse ja autot laetakse järjekindlalt, võib kütusekulu olla väike. Kui laadimist ei toimu, veab auto kaasas nii sisepõlemismootorit kui ka rasket akut ning tegelik bensiinikulu võib olla oodatust palju suurem. Euroopa Komisjoni päriselu andmed on näidanud, et pistikhübriidide laborinäitajad ja tegelik kasutus võivad oluliselt erineda just vähese laadimise tõttu.
Hübriid on sageli mõistlik kompromiss inimesele, kes sõidab palju linnas, kuid ei saa kodus laadida või ei soovi pikki sõite laadimispeatuste järgi planeerida. Kui valik jääb kahe elektrifitseeritud jõuallika vahele, aitab eraldi juhend valida elektriauto või hübriid sõiduprofiili järgi.
Bensiiniauto: väiksema läbisõidu korral endiselt tugev valik
Bensiiniauto võib olla kogukulult soodsaim siis, kui autot kasutatakse vähe, ostueelarve on piiratud või kodune laadimine ei ole võimalik. Madalam soetushind tähendab, et elektri- või hübriidauto peaks hinnavahe tasa teenimiseks koguma piisavalt suurt energia- või kütusesäästu. Kui aastane läbisõit on näiteks vaid mõni tuhat kilomeetrit, võib see võtta väga kaua.
Bensiiniauto tugevus on kasutamise lihtsus. Tankimine on kiire, mudelite valik lai ja hooldusvõrgustik hästi kättesaadav. Samas tuleb kogukulu hindamisel arvestada tegeliku, mitte ainult ametliku kütusekuluga. Linnaliiklus, külmkäivitused, talv, katuseboks ja agressiivne sõidustiil võivad bensiinikulu märgatavalt suurendada. Enne näidisarvutust tasub vaadata Eesti bensiini hinda, sest isegi väike liitrihinna muutus mõjutab suure läbisõidu korral aastakulu.
Näide: kuidas kolme auto energiakulu võrrelda?
Allolev arvutus on illustratiivne, mitte tänane hinnapakkumine. Oletame, et aastane läbisõit on 15 000 km. Elektriauto tarbib 18 kWh/100 km, täishübriid 5,0 l/100 km ja bensiiniauto 6,5 l/100 km. Koduse elektri näidishind on 0,18 €/kWh ning bensiini näidishind 1,75 €/l.
| Jõuallikas | Kulu aastas | Arvutus | Energia- või kütusekulu aastas |
|---|---|---|---|
| Elektriauto koduse laadimisega | 2700 kWh | 15 000 × 18 / 100 | 486 € |
| Täishübriid | 750 l | 15 000 × 5,0 / 100 | 1313 € |
| Bensiiniauto | 975 l | 15 000 × 6,5 / 100 | 1706 € |
Näites on elektriauto energiakulu selgelt väiksem, kuid see ei tähenda automaatselt, et elektriauto on viie aasta kokkuvõttes odavaim. Kui elektriauto maksab ostes näiteks mitu tuhat eurot rohkem, tuleb hinnavahe jagada aastase säästuga ning lisada väärtuse langus, finantseerimine, kindlustus ja laadimiskoht. Kui sama elektriautot laadida koduse hinna asemel peamiselt kallimas kiirlaadijas, muutub tulemus kiiresti.
Enda auto andmetega saab võrrelda sõidukulu kalkulaatoriga. Põhjalikum valemite ja eri energiaallikate näide on lehel eri kütuste 100 km maksumus.
Milline jõuallikas sobib sinu sõiduprofiiliga?
Elektriauto on sageli parim kandidaat, kui sul on kindel kodune või töökoha laadimine, sõidad aastas palju ning enamik päevaseid sõite mahub auto tavapärasesse sõiduulatusse. Eelis kasvab, kui saad laadida soodsatel tundidel ja plaanid autot kasutada mitu aastat.
Täishübriid sobib sageli kõige paremini, kui suurem osa sõitudest toimub linnas või linnalähiliikluses, kuid laadimisvõimalust ei ole. See vähendab kütusekulu ilma vajaduseta muuta tankimis- või laadimisharjumusi. Pika maanteeläbisõidu puhul tuleb võrrelda konkreetse mudeli tegelikku kulu.
Bensiiniauto võib jääda soodsaimaks, kui aastane läbisõit on väike, ostueelarve piiratud või auto peab tegema harva pikki sõite kohtadesse, kus laadimine on ebamugav. Heas korras ja mõõduka mootoriga kasutatud bensiiniauto võib madala ostuhinna tõttu pakkuda väga mõistlikku kogukulu.
Levinud vead auto kasutuskulude võrdlemisel
Esimene viga on võrrelda ainult kütust ja elektrit. Sageli on auto suurim kulu hoopis väärtuse langus. Teine viga on võtta tehase WLTP näit kui garanteeritud tulemus. WLTP aitab mudeleid võrrelda samadel tingimustel, kuid tegelik tarbimine sõltub ilmast, kiirusest, teekonnast, rehvidest ja juhist.
Kolmas viga on käsitleda kõiki hübriide ühtemoodi. Täishübriid ja pistikhübriid vajavad erinevat kasutusviisi. Neljas viga on eeldada, et elektriauto laadimine maksab alati sama palju. Kodune öine laadimine ja avalik kiirlaadimine võivad anda väga erineva kilomeetrihinna. Viies viga on võrrelda eri suuruse, võimsuse ja varustusega autosid. Õiglane võrdlus algab võimalikult sarnastest mudelitest.
Peamine järeldus
Elektriauto, hübriidi ja bensiiniauto vahel ei ole universaalset võitjat. Koduse laadimise ja suure läbisõidu korral on elektriauto sageli kõige väiksema kasutuskuluga. Linnas ilma laadimiseta võib täishübriid pakkuda parimat tasakaalu. Väikese läbisõidu, piiratud eelarve või ebaregulaarsete pikkade sõitude korral võib bensiiniauto olla kogukulult mõistlikum.
Enne ostu koosta vähemalt viie aasta võrdlus, kus on eraldi ostuhind, eeldatav müügihind, finantseerimine, maksud, kindlustus, hooldus ning energia- või kütusekulu. Alles siis selgub, milline auto on sinu kasutuses tegelikult kõige ökonoomsem.
