Bensiin või diisel: kumb on Eesti igapäevasõitudel odavam?

Bensiin või diisel ei ole küsimus, millele saab vastata ainult tankla liitrihinna põhjal. Diiselauto tarbib sageli vähem kütust, kuid selle ostuhind, automaks, hooldus ja võimalikud remondid võivad olla kallimad. Bensiiniauto võib võtta rohkem kütust, ent sobida paremini lühikesteks linnasõitudeks ja väiksema aastase läbisõidu puhul.

Õige valik sõltub eelkõige sellest, kui palju ja kus te sõidate. Enne otsust tasub võrrelda konkreetsete autode tegelikku kütusekulu, vanust, võimsust, CO2 näitu ning tehnilist seisukorda. Samuti vaadake bensiini ja diisli hinda, kuid ärge eeldage, et tänane hinnavahe jääb samaks kogu auto kasutusajaks.

Bensiin või diisel: kiire võrdlus

Kütusekulu näitab ainult üht osa kogukulust

Aastase kütusekulu arvutamiseks korrutage läbisõit auto kuluga 100 kilomeetri kohta ja jagage tulemus sajaga. Seejärel korrutage saadud liitrid kütuse hinnaga. Näiteks 15 000 km aastas ja 7 l/100 km tähendab 1050 liitrit kütust aastas.

Järgmine tabel on illustratiivne, mitte tänaste hindade prognoos. Näites tarbib bensiiniauto 7,0 l/100 km ja diiselauto 5,5 l/100 km. Mõlema kütuse näidishind on 1,70 eurot liitri kohta, et tuua selgelt välja ainult kütusekulu erinevus.

Diisli väiksem kütusekulu ei tähenda veel automaatselt väiksemat kogukulu. Kui diiselauto maksab ostes rohkem, selle aastamaks on kõrgem või tekib suurem remont, võib mitme aasta kütusesääst kiiresti kaduda. Konkreetsete autode võrdlemiseks sisestage nende tegelik kütusekulu ja hetke liitrihind meie kütusekalkulaatorisse.

Millal sobib bensiiniauto paremini?

Bensiiniauto on sageli praktilisem inimesele, kes sõidab aastas vähe, teeb palju lühikesi otsi või kasutab autot peamiselt linnas. Külma mootoriga lühikestel sõitudel ei jõua ükski sisepõlemismootor töötada kõige tõhusamalt, kuid moodsal diiselautol lisandub vajadus hoida heitgaasisüsteem töökorras. Kui auto läbib korduvalt ainult mõne kilomeetri, ei pruugi diisli väiksem maanteekulu igapäevaelus väljenduda.

Bensiinimootor ei ole siiski alati odav ega lihtne. Suure võimsusega turbomootor võib linnas olla janune ning otsepritsega bensiinimootoril on samuti keerukad pihustid, turbo ja heitgaaside puhastussüsteemid. Seetõttu tuleb võrrelda konkreetseid mootoreid, mitte ainult kirja „bensiin” või „diisel” registreerimistunnistusel.

Millal võib diiselauto olla mõistlikum?

Diisel sobib kõige paremini juhile, kelle sõidud on regulaarselt pikad ja kelle aastane läbisõit on suur. Maanteel, kus mootor töötab pikalt ühtlase koormusega, saab diisli väiksem kütusekulu paremini avalduda. Suure pöördemomendi tõttu võib diisel olla mugav ka haagise vedamisel, raskema auto puhul või sagedastel täiskoormaga sõitudel.

Üht universaalset läbisõidupiiri siiski ei ole. Mõne auto puhul võib diisel hakata end õigustama juba keskmise läbisõidu juures, teise puhul ei kata kütusesääst kõrgemat ostuhinda ja remondiriski ka 25 000 kilomeetri korral aastas. Otsustamisel võrrelge vähemalt kolme kuni viie aasta kogukulu, mitte ühe kuu tankimist.

Hooldus ja remondirisk võivad otsuse ümber pöörata

Kaasaegsel diiselautol võib olla tahmafilter ehk DPF, EGR-klapp, kõrgsurve sissepritse, turbo ja uuematel mudelitel AdBlue süsteem. Need ei ole iseenesest põhjus diislit vältida, kuid nende seisukord ja varasem kasutus on olulised. Pidevad lühikesed sõidud, katkestatud filtripuhastused ja ebapiisav hooldus võivad suurendada probleemide tõenäosust.

Bensiiniautol võivad kuluda süüteküünlad ja süütepoolid, samuti võivad remonti vajada turbo, kütusepihustid või ajamiajam. Seetõttu on hästi hooldatud diisel sageli parem ost kui hooletusse jäetud bensiiniauto. Diiselmootori süsteemide, tüüpiliste rikete ja aastaste kulude kohta saab põhjalikumalt lugeda artiklist diiselauto hoolduse kogukulu.

Automaks ja registreerimistasu Eestis

Eestis tuleb auto valikul arvestada nii iga-aastase mootorsõidukimaksu kui ka registreerimistasuga. M1-kategooria sõiduauto aastamaks kujuneb üldjuhul baasosast, CO2 heitest ja massikomponendist ning arvesse läheb ka sõiduki vanus. Seetõttu ei saa väita, et kõik diiselautod maksavad automaatselt rohkem kui bensiiniautod või vastupidi.

Enne ostu kontrollige konkreetse registreerimisnumbriga auto maksu, mitte ainult sarnase mudeli internetikuulutust. Informatiivse summa saab vaadata MTA mootorsõidukimaksu kalkulaatorist. Kasutatud auto puhul uurige ka seda, kas registreerimistasu on juba varem tasutud või võib see omanikuvahetusel lisanduda.

Auto tegelik seisukord on tähtsam kui kütuseliik

Kasutatud auto ostul võib üks suurem remont muuta mitu aastat arvutatud kütusesäästu tähtsusetuks. Enne tehingut kontrollige hooldusajalugu, külmkäivitust, diagnostikavigu, lekkeid ja proovisõidu ajal mootori tööd. Diiselautol küsige tahmafiltri, pihustite, turbo ja kahemassilise hooratta seisukorra kohta. Bensiiniautol uurige õlikulu, süütesüsteemi, keti või rihma hooldust ning võimalikke sisselaskesüsteemi probleeme.

Ka tehase ametlik kütusekulu ei pruugi kirjeldada teie igapäevast kasutust. Võrrelge omanike kogemusi, sõltumatu kontrolli tulemusi ja oma tavapärast marsruuti. Sama mudeli erinevad mootorid, käigukastid ja veljemõõdud võivad anda väga erineva tulemuse.

Neli praktilist sõiduprofiili

Peamiselt linn ja kuni 10 000 km aastas. Bensiiniauto on enamasti loogilisem lähtekoht. Diisli kütusesääst jääb väikeseks, samal ajal kui lühikesed sõidud ei sobi hästi kõigi diiselmootorite heitgaasisüsteemidele.

Segasõit ja 15 000–20 000 km aastas. Siin ei otsusta ainult kütuseliik. Võrrelge ostuhinda, automaksu, tegelikku kulu ja auto seisukorda. Hea bensiiniauto võib olla odavam kui keeruka ajalooga diisel.

Peamiselt maantee ja üle 25 000 km aastas. Diisel võib anda selge kütusekulu eelise, eriti suurema auto või regulaarsete pikkade sõitude korral. Eelis peab siiski katma võimaliku kõrgema ostuhinna, maksu ja hooldusreservi.

Haagis, raske koorem või suur pereauto. Diisli pöördemoment ja väiksem kulu võivad olla praktilised, kuid enne ostu tuleb hinnata käigukasti, turbo, jahutussüsteemi ning heitgaasisüsteemi seisukorda.

Kuidas teha oma autode vahel aus võrdlus?

Valige kaks või kolm konkreetset autot ja pange nende andmed samasse tabelisse. Arvestage ostuhinda, eeldatavat väärtuse langust, aastamaksu, kindlustust, hooldusreservi ja kütust. Kütusekulu puhul kasutage realistlikku numbrit, mis vastab teie linna- ja maanteesõidu osakaalule. Seejärel arvutage vähemalt kolme aasta kogukulu.

Võrrelge ka halba stsenaariumi. Näiteks lisage diiselauto eelarvesse suurem remondireserv heitgaasi- ja sissepritsesüsteemile ning bensiiniautol turbo, õlikulu või ajamiajamiga seotud riskidele. Selline võrdlus on kasulikum kui lihtne väide, et diisel säästab ühe liitri või bensiin maksab ostes vähem.

Korduma kippuvad küsimused

Kas diisel on alati maanteel odavam?

Ei. Diisel tarbib sageli vähem, kuid kogukulu sõltub auto hinnast, maksust, hooldusest ja tehnilisest seisukorrast. Väikese läbisõidu või kalli remondi korral võib bensiiniauto tulla kokkuvõttes odavam.

Kas diisel sobib linnasõiduks?

Diisel võib linnas töötada, kuid ainult lühikeste otsadega kasutus ei ole paljudele moodsatele diiselautodele ideaalne. Regulaarne pikem sõit aitab mootoril ja heitgaasisüsteemil saavutada vajaliku töötemperatuuri.

Millise aastase läbisõidu juures tasub diisel ära?

Kindlat piiri ei ole. Arvutage konkreetse auto aastane kütusesääst ning võrrelge seda ostuhinna, automaksu ja hooldusreservi erinevusega. Mida suurem on maanteesõitude osakaal, seda tõenäolisemalt avaldub diisli eelis.

Kas bensiini ja diisli 100 km kulu saab võrrelda ilma autot ostmata?

Jah. Kasutage realistlikku kütusekulu ja praegust liitrihinda. Laiema võrdluse leiab artiklist bensiini, diisli ja elektri 100 km kulu.

Peamine järeldus

Bensiiniauto on tavaliselt turvalisem valik väikese läbisõidu, linnasõitude ja lühikeste otsade puhul. Diiselauto võib olla soodsam suure aastase läbisõidu, pikkade maanteesõitude ja raske auto korral. Kõige odavam ei ole siiski alati väikseima kütusekuluga auto, vaid see, mille ostuhind, maksud, hooldus, remont ja kütus annavad teie tegeliku kasutuse juures väikseima kogukulu.