Elektri hind täna Elektri hind homme Elektri hinna trendid Elektri hinnad Euroopas Kasulikud artiklid

Elektri hinnad Euroopas

Elektri börsihinnad Euroopas erinevad nii riigiti kui ka päeva jooksul. Siin saad ühes kohas võrrelda Euroopa riikide tänaseid elektrihindu: päeva keskmist, madalaimat ja kõrgeimat börsihinda ning elektrihindade kaarti. Võrdlus aitab näha, kuidas Eesti hinnatase suhestub Soome, Läti, Leedu ja teiste Euroopa turgudega.

Elektri hinnad Euroopas täna

Tabel näitab elektri tänast keskmist börsihinda riigiti ning päeva madalaima ja kõrgeima hinnaperioodi väärtust. Iga riigi hinnad on arvutatud selle riigi kohaliku kalendripäeva järgi. Kõik hinnad on ilma käibemaksu, võrgutasude ja elektrimüüja marginaalita.

Riik Elektri hind Hinnavahemik
Eesti 2.5 €c/kWh 0.6 - 8.1
Soome 1.0 €c/kWh 0.4 - 1.9
Leedu 5.0 €c/kWh 1.6 - 13.0
Läti 5.0 €c/kWh 1.6 - 13.0
Rootsi* 5.6 €c/kWh 1.1 - 9.9
Hispaania 8.1 €c/kWh 0.3 - 17.5
Portugal 9.0 €c/kWh 0.6 - 17.5
Prantsusmaa 9.9 €c/kWh 0.6 - 18.1
Poola 12.8 €c/kWh 0.6 - 19.6
Taani* 13.7 €c/kWh 9.2 - 17.4
Holland 13.8 €c/kWh 9.0 - 20.2
Saksamaa 14.0 €c/kWh 9.8 - 18.0
Tšehhi 16.0 €c/kWh 11.3 - 21.2
Kreeka 20.2 €c/kWh 13.1 - 25.7
Itaalia 23.4 €c/kWh 19.3 - 27.4

* Taani ja Rootsi hinnad on piirkondlike börsihindade ajaloolise tarbimisega kaalutud keskmised: Taanis DK1 61%, DK2 39%; Rootsis SE1 9%, SE2 12%, SE3 62%, SE4 17%. Need on hinnangulised, mitte ametlikud üleriigilised börsihinnad.

Euroopa elektrihindade kaart

Tänane, 15.11.2026, kaart võrdleb Euroopa riikide päeva keskmisi elektri börsihindu kohaliku aja järgi. Roheline tähistab madalamat ja sinakam värv kõrgemat hinda kaardil kuvatud riikide seas. Hinnad on ühikus €c/kWh ilma käibemaksuta; tärn (*) märgib hinnangulist üleriigilist keskmist.

Holland: 13.8 (2026-11-15)13.8Rootsi*: 5.6 (2026-11-15)5.6*Portugal: 9.0 (2026-11-15)9.0Poola: 12.8 (2026-11-15)12.8Läti: 5.0 (2026-11-15)5.0Leedu: 5.0 (2026-11-15)5.0Itaalia: 23.4 (2026-11-15)23.4Kreeka: 20.2 (2026-11-15)20.2Prantsusmaa: 9.9 (2026-11-15)9.9Soome: 1.0 (2026-11-15)1.0Eesti: 2.5 (2026-11-15)2.5Hispaania: 8.1 (2026-11-15)8.1Taani*: 13.7 (2026-11-15)13.7*Saksamaa: 14.0 (2026-11-15)14.0Tšehhi: 16.0 (2026-11-15)16.0

Elektri hinnad Euroopas – viimase 30 päeva keskmine

Kaart võrdleb Euroopa riikide keskmisi elektri börsihindu viimase 30 kalendripäeva jooksul, sealhulgas täna ja eelneval 29 päeval. Kui kuni neljal päeval andmed puuduvad või on puudulikud, kasutatakse ülejäänud sobivate päevade keskmisi. Vähemalt viie puuduva või puuduliku päeva korral riiki kaardil ei kuvata. Hinnad on €c/kWh ilma käibemaksuta.

Holland: 21.5 (2026-10-17 - 2026-11-15)21.5Rootsi*: 11.5 (2026-10-17 - 2026-11-15)11.5*Portugal: 18.0 (2026-10-17 - 2026-11-15)18.0Poola: 22.8 (2026-10-17 - 2026-11-15)22.8Läti: 18.7 (2026-10-17 - 2026-11-15)18.7Leedu: 19.2 (2026-10-17 - 2026-11-15)19.2Itaalia: 26.2 (2026-10-17 - 2026-11-15)26.2Kreeka: 24.4 (2026-10-17 - 2026-11-15)24.4Prantsusmaa: 20.5 (2026-10-17 - 2026-11-15)20.5Soome: 4.8 (2026-10-17 - 2026-11-15)4.8Eesti: 13.1 (2026-10-17 - 2026-11-15)13.1Hispaania: 18.0 (2026-10-17 - 2026-11-15)18.0Taani*: 20.9 (2026-10-17 - 2026-11-15)20.9*Saksamaa: 21.4 (2026-10-17 - 2026-11-15)21.4Tšehhi: 23.8 (2026-10-17 - 2026-11-15)23.8

Elektri hinnaerinevusi Euroopas mõjutab see, millistest allikatest riigid elektrit toodavad. Mõnel turul on oluline tuumaenergia, teisel hüdro-, tuule- või päikeseenergia, kolmandal maagaas ja kivisüsi. Tuule- ja päikeseenergia tootmisel puudub kütusekulu, samas kui fossiilkütustel põhineva tootmise hinda mõjutavad gaasi, söe ja CO₂ heitmekvootide hinnad. Seetõttu võivad elektri hulgihinnad Euroopa riikides märgatavalt erineda.

Elektri nõudlus ja tootmine sõltuvad ka ilmast ning aastaajast. Tugev tuul või päikeseline ilm võib suurendada soodsama elektri tootmist, kuid põud vähendab hüdroelektrijaamade võimalusi. Külmal ajal kasvab kütmise ning kuumal ajal jahutamise vajadus. Kui tarbimine on suur ja tootmine samal ajal piiratud, võivad elektri börsihinnad kiiresti tõusta.

Euroopa elektriturge ühendavad piiriülesed ülekandeliinid, mille kaudu liigub elekter odavama hinnaga piirkondadest suurema nõudlusega turgudele. Kui ühenduste võimsusest piisab, võivad naaberriikide hinnad läheneda; võimsuspiirangute või tootmishäirete korral hinnavahe suureneda. Eesti elektri börsihinda mõjutavad muu hulgas ühendused Soome ja Lätiga. Eesti hinnapiirkonna üksikasjalikke hindu saad jälgida lehel elektri hind täna.

Kasulik

Börsipakett või fikseeritud Börsipakett või fikseeritud pakett – kumb valida?
Elektriliitumine koju ja krundile Elektriliitumine majale ja krundile – hind ja faasid
elektrimüüjad Eestis, elektrimüüja võrdlus Elektrimüüjad Eestis: kuidas võrrelda ja valida
kuidas valida elektripaketti, elektripaketi võrdlus Kuidas valida elektripaketti enne lepingu sõlmimist
elektriauto laadimine, elektriauto laadimise hind Elektriauto laadimine Eestis – hind, laadijad ja kaart
elektriauto ostmine, elektriauto hind Elektriauto ostmine: hind, liising ja kasutatud mudelid

Korduma kippuvad küsimused Euroopa elektrituru kohta

Paljudel Euroopa elektriturgudel kujundab turuhinda viimane nõudluse katmiseks vajalik elektrijaam. Kui selleks on gaasielektrijaam, võib gaasi kallinemine tõsta börsihinda ka siis, kui osa elektrist toodetakse tuule-, päikese- või tuumaenergiast.
Ei. Tuumaelektrijaamad võivad pakkuda suures mahus suhteliselt stabiilset tootmist, kuid börsihinda mõjutavad ka tarbimine, muud tootmiskulud, import ning elektrijaamade plaanilised või ootamatud seisakud.
Negatiivne hind võib tekkida siis, kui elektri pakkumine ületab nõudlust, näiteks tugeva tuule või rohke päikeseenergia tootmise ajal. Kui tootmist ei saa piisavalt kiiresti vähendada ning salvestus- või ekspordivõimalused on piiratud, võib osa tootjaid olla nõus elektri võrku andmise eest maksma.
Vähesed sademed ja madal veetase võivad vähendada hüdroelektrijaamade tootmist või sundida vett hilisemaks säästma. Puudujäägi katmiseks on siis vaja muid elektrijaamu või importi, mis võib teatud olukordades elektri hinda tõsta.
Akusalvestid saavad laadida soodsamatel hinnaperioodidel ja anda elektrit võrku tagasi suurema nõudluse ajal. See võib vähendada hinnakõikumisi ning aidata paremini kasutada tuule- ja päikeseenergiat, kuid mõju sõltub salvestusvõimsuste mahust.
Eesti, Soome ja Läti on eraldi elektri hinnapiirkonnad. Kui nendevaheline ülekandevõimsus on piiratud või piirkondlik tootmine ja tarbimine erinevad, ei pruugi hinnad ühtlustuda. Sama põhjus võib tekitada hinnaerinevusi ka mujal Euroopas, kui riikidevahelised ühendused on koormatud.