Valgevask: mis sulam see on ja kuidas see erineb vasest?

Valgevask on nimetus, millega võib Eestis kokku puutuda nii vanemate esemete, ehete, söögiriistade kui ka tehniliste vasesulamite puhul. Segadust tekitab see, et sõna ei tähenda igas allikas täpselt sama koostist. Mõnes kontekstis nimetatakse valgevasena vase ja tsingi sulamit ehk messingit, materjalitehnika terminoloogias võib sama sõna viidata vase-nikli sulamile ning uushõbe on omakorda vase, nikli ja tsingi sulam. Seetõttu tasub eseme koostise hindamisel lähtuda märgistusest või materjalianalüüsist, mitte ainult heledast värvusest.

Mida tähendab valgevask?

Valgevase mõiste kasutus sõltub allikast ja valdkonnast. Eesti Keele Instituudi Sõnaveebi üldkeele kirjes on valgevask vase ja tsingi sulam ehk messing, milles võib olla ka muid elemente. Samas materjalitehnika terminoloogias kasutatakse valgevase nimetust ka vase ja nikli sulamite kohta. See erinevus on oluline, sest kaks sarnase nimega materjali võivad tegelikult olla erineva koostise ja omadustega.

Kui eesmärk on teada saada konkreetse detaili, ehte või vana tarbeeseme metall, ei ole seega piisav järeldus „valgevask tähendab alati üht kindlat sulamit”. Täpsem on küsida, millises tähenduses seda nimetust kasutatakse ning kas esemel on sulamit tähistav märgis. Kui teemaks on puhta vase turuväärtus või hinnagraafik, vaata eraldi vase hinda; valgevase väärtust ei saa arvutada automaatselt puhta vase hinna järgi, sest sulamis on teisi metalle ja kokkuostutingimused võivad erineda.

Valgevase koostis: vask, nikkel ja tsink ei ole alati samas vahekorras

Kui valgevase all mõeldakse uushõbedat ehk rahvusvahelise nimetusega nickel silver, on põhikomponendid vask, nikkel ja tsink. Nikkel Institute kirjeldab nickel silver'i ajalooliselt vase, tsingi ja nikli sulamina, mis sai nime hõbedase välimuse järgi, mitte hõbedasisalduse tõttu. Erinevate standardsete sulamite täpsed protsendid võivad olla erinevad, mistõttu ei ole korrektne anda kõigi valgevaskede kohta üht universaalset retsepti.

Materjalitehnika sõnastikes võib uushõbeda kirjelduses kohata niklisisaldust ligikaudu 10–30% ning tsingi olemasolu, kuid tööstuslikud sulamiklassid võivad sellest erineda. Nikkel mõjutab eriti sulami värvust ja mitmeid mehaanilisi omadusi, tsink aga võimaldab koostist ja töödeldavust muuta. Kui soovid võrrelda nikli enda turuhinda, on selleks eraldi nikli hind kg leht; sulami väärtus ei võrdu lihtsalt vase ja nikli hetkehindade summaga.

Lihtne koostise arvutusnäide

Oletame näiteks, et tootja spetsifikatsioonis on kirjas sulam 65% vaske, 15% niklit ja 20% tsinki. See ei ole definitsioon kõigi uushõbedate kohta, vaid illustratiivne arvutus. Ühe kilogrammi sellise materjali teoreetiline metallisisaldus oleks järgmine:

Selline arvutus aitab aru saada, miks sulami hindamisel on koostis tähtis. Praktikas võivad sulamis olla ka väikesed kogused muid elemente ning metallijäätmete kokkuostja hind arvestab lisaks koostisele materjali puhtust, vormi, sorteerimist, töötlemiskulu ja kohalikke vastuvõtutingimusi.

Kuidas erineb valgevask puhtast vasest?

Kõige nähtavam erinevus on tavaliselt värvus. Puhas vask on iseloomulikult punakas või oranžikas, samal ajal kui niklit sisaldavad vasesulamid võivad olla märksa heledamad. Ka messing võib suurema tsingisisalduse korral muutuda heledamaks, mistõttu ainult värvi põhjal ei saa järeldada, kas tegemist on uushõbeda, messingi või mõne muu vasesulamiga.

Teine erinevus on elektrijuhtivus. Puhast vaske kasutatakse laialdaselt elektrijuhtmetes just väga hea juhtivuse tõttu. Kui vaske legeeritakse nikli ja tsingiga, langeb elektrijuhtivus üldjuhul märgatavalt, kuid materjal võib saada teisi kasulikke omadusi, näiteks heledama välimuse, suurema tugevuse või sobivama töödeldavuse. Seetõttu kasutatakse erinevaid vasesulameid sageli dekoratiivdetailides, instrumentides, liitmikes, furnituuris ja muudes kohtades, kus puhta vase maksimaalne juhtivus ei ole peamine eesmärk.

Ka pinna vananemine võib olla erinev. Puhas vask tumeneb ning võib niiskes ja reaktiivses keskkonnas moodustada rohekaid korrosiooniprodukte. Valgevase või uushõbeda pind võib tuhmuda hallikaks, kollakaks või tumedamaks. Kui sulami põhikomponent on vask, võib ebasoodsates tingimustes tekkida ka vasele iseloomulikke korrosioonitoone, kuid sellest üksi ei saa täpset koostist määrata.

Kas valgevask ja uushõbe on sama asi?

Mõnes kõne- ja erialakasutuses kasutatakse neid nimetusi kattuvana, kuid täpsemalt tasub neid eristada. Uushõbe ehk alpaka on tavaliselt vase-nikli-tsingi sulam ning inglise keeles kasutatakse nimetust nickel silver või ajalooliselt German silver. Nimetus „silver” viitab värvile, mitte sellele, et materjal oleks hõbedasulam. Seda kinnitab ka Nickel Institute, mis kirjeldab nickel silver'it vase, tsingi ja nikli sulamina.

Valgevask on aga eesti keeles laiem ja allikast sõltuv termin. See võib tähendada nii messingit kui ka vase-nikli sulamit ning tehnilises tekstis tuleks eelistada täpset sulaminimetust või standardit. Kui esemele on kirjutatud näiteks „Alpacca”, „Nickel Silver”, „Neusilber” või sulamitähis CuNiZn, viitab see tugevamalt uushõbeda tüüpi vase-nikli-tsingi materjalile. Märgis „EPNS” tähendab tavaliselt hõbetatud nickel silver'i põhja: sellisel juhul võib eseme pinnal olla hõbedakiht, kuid põhimetall ise ei ole täishõbe.

Kuidas valgevaske kodus ära tunda?

Kodus saab teha ainult esialgse hinnangu. Esmalt vaata värvust ja kulunud kohti. Kui hõbedase pinna alt tuleb nähtavale kollakas või punakam metall, võib tegemist olla pinnatud vasesulamiga. Seejärel otsi märgiseid, sest tähed ja sulamikoodid annavad sageli rohkem infot kui värv. Vanematel söögiriistadel ja dekoratiivesemetel võivad olla tootja, materjali või pinnakatte tähised.

Magnet ei anna kindlat vastust. Kuigi puhas vask, tsink ja paljud nende sulamid ei tõmbu tavalise magneti külge märgatavalt, sõltub niklit sisaldava sulami magnetiline käitumine koostisest ja struktuurist. Samuti võib esemel olla terasest osa, vedru või kinnitus. Seetõttu sobib magnet pigem abivahendiks, mitte lõplikuks tuvastuseks.

Kui koostist on vaja teada raha, restaureerimise või materjali taaskasutuse tõttu, on usaldusväärsem lahendus XRF-analüüs või muu professionaalne metallikoostise määramine. Käsi-XRF võimaldab paljudel juhtudel kiiresti hinnata, millised põhielemendid pinnal esinevad. Ka see vajab õiget tõlgendamist, sest kattekiht võib varjata põhimetalli ning eri kohad samal esemel võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest.

Kus valgevaske ja uushõbedat kasutatakse?

Heledaid vasesulameid on kasutatud pikka aega esemetes, kus sooviti hõbedast välimust ilma massiivse hõbeda kasutamiseta. Levinud näited on söögiriistad, dekoratiivesemed, muusikariistade detailid, lukud, furnituur, ehted ja mitmesugused tehnilised komponendid. Konkreetne kasutus sõltub sulamiklassist: vase-nikli sulamid võivad olla valitud korrosioonitaluvuse tõttu, vase-nikli-tsingi sulamid aga sageli välimuse, tugevuse ja töödeldavuse kombinatsiooni pärast.

Vanema eseme puhul ei tasu ainult materjalinime põhjal otsustada selle väärtust. Eseme väärtust võivad mõjutada tootja, vanus, disain, säilivus, pinnakate ja komplektsus. Uushõbedast või valgevasest ese võib olla kollektsioneeritav ka siis, kui tema puhas metallisisaldus ei ole kõrge väärtusega. Samuti võib hõbetatud eseme hõbedakiht olla väga õhuke, mistõttu ei ole korrektne käsitleda seda täishõbedana.

Kokkuvõte: valgevase puhul kontrolli alati konteksti

Valgevask ei ole alati ühe kindla koostisega metall. Eesti keele üld- ja erialaterminoloogias võib see tähendada erinevaid vasepõhiseid sulameid. Kõige praktilisem eristus on järgmine: puhas vask on peamiselt Cu ja punaka tooniga; messing on vase-tsingi sulam; uushõbe ehk nickel silver on vase-nikli-tsingi sulam, mis üldjuhul ei sisalda hõbedat; vase-nikli sulamid moodustavad omakorda eraldi rühma. Kui täpne koostis on oluline, kontrolli märgistust ja vajadusel kasuta professionaalset analüüsi, sest värvus, kaal või üks kodune test ei anna usaldusväärset lõplikku vastust.