Valge kuld või kollane kuld: koostis, värv ja hooldus

Valge kuld ja kollane kuld võivad olla sama kullaprooviga, kuid näha välja väga erinevad. Põhjus ei ole selles, et tegemist oleks kahe eri väärismetalliga: mõlema põhikomponent on kuld, millele lisatakse vajaliku värvi ja omaduste saavutamiseks teisi metalle. Valiku juures tasub seetõttu vaadata mitte ainult tooni, vaid ka proovi, sulami koostist, pinnaviimistlust, igapäevast kasutust ja tulevast hooldusvajadust.

Kui eesmärk on võrrelda metalli rahalist väärtust, tuleb värvist eraldi vaadata kullasisaldust ja turuhinda. XYdata kulla hind täna lehel saab jälgida kulla turuhinda ning mõista, miks sama kaaluga 585 ja 750 prooviga esemed ei sisalda sama palju puhast kulda. Ehte lõplik jaehind võib aga sõltuda lisaks disainist, valmistamisest, kividest, kaubamärgist ja müüja hinnastusest.

Mis vahe on valgel ja kollasel kullal?

Puhas kuld on loomupäraselt kollase tooniga ja suhteliselt pehme. Ehte valmistamiseks kasutatakse enamasti kullasulamit, sest teiste metallide lisamine aitab muuta materjali tugevamaks ja mõjutada selle värvi. Kollase kulla puhul püütakse säilitada klassikaline soe kuldne toon. Selleks võib kullale lisada näiteks hõbedat, vaske või muid sulamimetalle sellises vahekorras, mis jätab tulemuse kollakaks.

Valge kuld saadakse samuti kullast, kuid sulamisse valitakse metalle, mis vähendavad kollast tooni ja annavad heledama välimuse. Valge kulla sulamites võib kasutada näiteks niklit või pallaadiumi koos teiste metallidega. Täpne koostis sõltub tootjast ja konkreetsest sulamist, mistõttu kaks sama prooviga valgest kullast sõrmust ei pea olema täiesti ühesuguse tooniga ega käituma kasutamisel täpselt samamoodi.

Paljud valgest kullast ehted kaetakse roodiumiga. See õhuke pinnakiht annab ehtele ereda, külma ja peegeldava valge välimuse. Roodiumkate ei muuda ehte kullaproovi: selle all olev põhimetall on endiselt kullasulam. Katte kuludes võib nähtavale tulla veidi soojema või kollakama alatooniga valge kuld, mis ei tähenda automaatselt, et ehe oleks võlts või ebakvaliteetne.

Kas valge kuld on vähem väärtuslik kui kollane kuld?

Üksnes värvi põhjal ei saa järeldada, et valge kuld oleks kollasest kullast vähem või rohkem väärtuslik. Metalliväärtuse hindamisel on olulisemad kullaproov ja eseme netokaal. Näiteks 585 proov tähendab, et sulami 1000 massiosast on vähemalt 585 osa kulda, olenemata sellest, kas ehe on valge, kollane või mõnda muud kullatooni.

Kahe sama prooviga ja sama netokaaluga lihtsa ehte puhta kulla kogus võib seega olla väga sarnane, kuid nende müügihind ei pea olema sama. Valge kulla puhul võivad hinnas sisalduda konkreetse sulami, roodiumkatte ja valmistamise kulud. Kollase kulla puhul võivad hinnaerinevuse põhjustada disain, töömahukus ja viimistlus. Vana ehte müügiväärtuse hindamisel on kasulik vaadata eraldi ka vana kuldehte väärtust mõjutavaid tegureid, sest kivid ja dekoratiivdetailid ei pruugi kokkuostus arvestuda samamoodi nagu kulla netokaal.

Kas 585 valge kuld ja 585 kollane kuld on sama prooviga?

Jah. Kui mõlemal ehtel on korrektselt märgitud 585 proov, näitab see sama puhta kulla osakaalu sulamis. Erinevus seisneb ülejäänud 415 massiosa koostises. Just need sulamimetallid mõjutavad suuresti värvi, kõvadust, töödeldavust ja mõnel juhul ka seda, kuidas ehe nahaga kokku puutudes tundub.

Seetõttu ei ole proovimärgis värvimärgis. 585 ei tähenda kollast kulda ja 750 ei tähenda valget kulda. Mõlemat värvi saab valmistada erineva kullaprooviga. Kui vana või tundmatu ehte märgised tekitavad küsimusi, aitab järgmisi kontrollietappe valida juhend kuidas tunda ära ehtsat kulda. Ainult värvi või magnetitesti põhjal ei tasu kullasisalduse kohta lõplikku järeldust teha.

Miks muutub valge kuld aja jooksul kollakamaks?

Kui valgest kullast ehtel on roodiumkate, kulub see kasutamisel järk-järgult. Kõige kiiremini võib kulumine märgatavaks muutuda kohtades, mis puutuvad pidevalt kokku naha, pindade või teiste esemetega, näiteks sõrmuse alumisel küljel. Katte alt nähtavale tulev kullasulam võib olla veidi soojema tooniga kui värske roodiumpind.

See on pinnaviimistluse loomulik kulumine, mitte tingimata defekt. Katte tegelik kestvus sõltub ehte tüübist, kasutussagedusest, katte paksusest ja kandmisharjumustest. Seetõttu ei ole mõistlik lubada, et roodiumkate kestab kindla arvu aastaid. Kui toon muutub ebaühtlaseks, saab juveliir hinnata, kas piisab puhastamisest ja poleerimisest või on mõistlik kate uuendada.

Kumb talub igapäevast kandmist paremini?

Vastupidavus ei sõltu ainult sellest, kas kuld on valge või kollane. Olulised on kullaproov, sulami koostis, ehte kuju ja paksus ning see, kuidas ehet kantakse. Kõrgema kullasisaldusega sulam võib olla teatud koostise korral pehmem kui madalama kullasisaldusega sulam, kuid eri tootjate sulameid ei saa võrrelda ainult ühe numbri järgi.

Valge kuld võib tänu oma sulamile tunduda kõva ja hästi vormi hoidev, kuid roodiumkate ise saab kriimustuda või kuluda. Kollasel kullal pole tavaliselt eraldi valget pinnakatet, seega väikesed kriimud muudavad pigem läiget kui värvi. Mõlemal juhul tuleks ehted eemaldada tööde ajal, kus metall saab tugevaid lööke või puutub kokku abrasiivsete pindade ja kemikaalidega.

Kas valge kuld võib sisaldada niklit?

Mõned valge kulla sulamid sisaldavad niklit, teised kasutavad valge tooni saavutamiseks näiteks pallaadiumi või muid metallikombinatsioone. Seetõttu ei saa ainult sõnade „valge kuld” põhjal täpset koostist teada. Kui sulami koostis on ostja jaoks oluline, näiteks varasema kokkupuute või tundlikkuse tõttu, tasub küsida müüjalt või tootjalt konkreetse ehte materjalide kohta.

Roodiumkate võib vähendada otsest kontakti selle all oleva sulamiga, kuid katte kuludes muutub põhimetall rohkem avatuks. Sellises olukorras on praktilisem lähtuda konkreetse ehte dokumentatsioonist ja juveliiri hinnangust, mitte eeldada, et kõik valgest kullast ehted on koostiselt ühesugused.

Kuidas valget ja kollast kulda hooldada?

Mõlemat kullatüüpi tasub puhastada õrnalt. Igapäevase mustuse eemaldamiseks sobib sageli leige vesi, pehme puhastusvahend ja väga pehme hari, kui ehtes olevad kivid ning kinnitused seda lubavad. Tugevaid abrasiive, karedaid käsnu ja juhuslikke keemilisi puhastusvahendeid tuleks vältida, sest need võivad kriimustada metallpinda või mõjutada katteid ja kivide kinnitusi.

Valge kulla puhul on eriti oluline hinnata, kas ehtel on roodiumkate. Liiga agressiivne poleerimine võib pinnakatet kiiremini eemaldada. Kollase kulla puhul võib poleerimine taastada läike, kuid iga tugevam poleerimine eemaldab mikroskoopilise koguse metalli. Täpsemad kodused võtted ja olukorrad, kus tasub töö usaldada spetsialistile, on koondatud juhendisse kulla puhastamine kodus.

Valge kuld või kollane kuld – kuidas valida?

Kui mõlemad variandid on sobiva prooviga ja kvaliteetselt valmistatud, on valik suuresti praktilise kasutuse ja välimuse küsimus. Valge kuld sobib hästi inimesele, kes eelistab jahedat, hõbedast või plaatinataolist tooni ja on valmis arvestama võimaliku roodiumkatte hooldusega. Kollane kuld sobib neile, kes soovivad klassikalist kuldset värvi ja eelistavad pinda, mille toon ei sõltu valgest kattest.

Enne ostu tasub võrrelda vähemalt nelja asja: kullaproovi, ehte kaalu, sulami või pinnakatte infot ning hooldusvajadust. Kui võrreldakse eri metallide turuväärtust laiemalt, annab metallihindade ülevaade konteksti, kuid konkreetse ehte ostu- või müügihind võib turuhinnast märgatavalt erineda.

Kokkuvõte

Valge ja kollase kulla peamine erinevus on sulami värv ja pinnaviimistlus, mitte see, et üks oleks „päris kuld” ja teine mitte. Mõlemad võivad olla sama prooviga ning sisaldada seega sama proportsiooni puhast kulda. Valge kulla puhul tuleb arvestada võimaliku roodiumkatte ja selle uuendamisega, kollase kulla puhul on hooldus tavaliselt lihtsam, sest värv ei sõltu valgest pinnakihist. Sobivaim valik on see, mille proov, välimus, koostis ja hooldus sobivad konkreetse ehte kasutusviisiga.