Plii ja tina erinevus: kuidas Pb ja Sn metallidel vahet teha?

Plii ja tina erinevus algab juba keemilisest tähisest: plii on Pb ja tina on Sn. Mõlemad on suhteliselt pehmed hallikas-hõbedased metallid ning neid võib kohata joodistes ja eri sulamites, mistõttu võivad tundmatud metallitükid esmapilgul sarnased tunduda. Kindlamaks eristamiseks tuleb vaadata korraga materjali märgistust, tihedust, kasutuskohta ja vajadusel teha koostise analüüs.

Eesti keeles tasub mõisted selgelt lahus hoida. Plii tähendab elementi Pb, mille aatomnumber on 82. Tina tähendab elementi Sn, mille aatomnumber on 50. Seega ei ole tina plii teine nimetus ega plii liik. Segadus tekib sageli vanade joodiste, sulamite ja rahvapäraste nimetuste tõttu, sest samas esemes võib olla korraga nii pliid kui ka tina.

Mis on kõige selgem erinevus plii ja tina vahel?

Igapäevases võrdluses on üks kasulikumaid erinevusi tihedus. Sama ruumalaga plii on tinast märgatavalt raskem. Näiteks 100 cm³ puhta metalli teoreetiline mass oleks pliil ligikaudu 1,13 kg ja tinal umbes 0,73 kg. See on näitlik arvutus, mitte tundmatu eseme lõplik tuvastus, sest õõnsused, kattekihid ja sulamielemendid muudavad tulemust.

Tiheduse kontroll aitab kõige paremini siis, kui ese on kompaktne ja selle ruumala saab mõistlikult määrata. Ebakorrapärase detaili ruumala saab põhimõtteliselt hinnata vedeliku väljatõrjumise järgi, kuid tundmatu või määrdunud vanametalli puhul ei tasu teha katseid, mis võivad levitada tolmu või saastada kasutatavaid nõusid.

Kuidas pliil ja tinal praktiliselt vahet teha?

Alusta märgistusest ja eseme päritolust. Tähis Pb viitab pliile ja Sn tinale. Joodise, laagrisulami või muu tehnilise materjali puhul võib pakendil või detailil olla ka sulami koostis protsentides. See on palju usaldusväärsem kui pelgalt värvi järgi otsustamine.

Võrdle massi sama suurusega tükiga. Plii suurem tihedus on käes sageli tajutav, kuid ainult siis, kui võrreldavad tükid on sarnase mahu ja kujuga. Väide „raske metall on kindlasti plii” ei ole piisav, sest paljud teised metallid ja sulamid võivad samuti olla suure tihedusega.

Vaata pinda, kuid ära tee järeldust ainult värvi järgi. Plii võib olla värskelt lõigatud pinnal heledam, kuid oksüdeerudes muutub kiiresti tuhmiks. Tina on samuti hõbevalge. Korrosioon, pinnakate, mustus ja sulami koostis võivad mõlema välimust tugevalt muuta.

Pehmus ei ole lõplik test. Nii plii kui ka tina on paljude levinud konstruktsioonmetallidega võrreldes pehmed. Plii on tavaliselt väga kergesti deformeeritav, kuid ka tinasulamid võivad olla pehmed. Tundmatu eseme kriimustamine, viilimine või lihvimine ei ole plii kahtluse korral hea esimene valik, sest nii võib tekkida saastunud tolmu.

Koostise mõõtmine annab kindlama vastuse. Vanametalli vastuvõtupunktides ja materjalilaborites kasutatakse näiteks röntgenfluorestsentsanalüüsi ehk XRF-i, millega saab paljudel juhtudel metallisulami koostist hinnata ilma eset sulatamata. See on eriti kasulik siis, kui materjali väärtus, kasutusohutus või edasine töötlemine sõltub täpsest koostisest.

Miks plii ja tina joodistes segi lähevad?

Ajalooliselt on paljud pehmed joodised olnud plii ja tina sulamid. Seetõttu võib vana joodisetraat või ühendus sisaldada mõlemat elementi ning seda ei ole korrektne nimetada lihtsalt „tinaks” või „pliiks”. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ka pliivabu joodiseid, milles tina võib olla põhikomponent koos hõbeda, vase või teiste metallidega.

Sulamistemperatuuride erinevus — puhtal tinal umbes 231,9 °C ja puhtal pliil umbes 327,5 °C — on materjaliomadus, kuid tundmatu metalli kodus kuumutamine ei ole hea tuvastusmeetod. Sulam võib sulada teisel temperatuuril kui kumbki puhas metall ning kuumutamisel võivad tekkida oksiidid või vabaneda muudest pinnakatetest ja lisanditest kahjulikud ained.

Kus pliid ja tina tavaliselt kasutatakse?

Plii kõige tuntum tänapäevane kasutus on pliiakudes. Kui küsimus puudutab vana auto- või varuakut, vaata eraldi juhendit pliiakude ringlussevõtu kohta Eestis. Akut ei tohiks metallisisu tuvastamiseks avada, sest lisaks pliile sisaldab see söövitavat elektrolüüti ja muid materjale, mida tuleb käidelda vastavalt jäätmekäitluse nõuetele.

Tina kasutatakse muu hulgas joodistes, metallide kaitsekatetes ja sulamites. Näiteks pronks on üldjuhul vase ja tina sulam. „Tinaplekk” või tinatatud teras ei tähenda samas, et kogu ese koosneks tinast: õhuke tinakiht võib katta terasest põhjamaterjali.

Pliid leidub ka vanemates tehnilistes detailides, raskustes ja mõnes ajaloolises ehitusmaterjalis. Plii üldiste omaduste, kasutuse ja ohutu käsitsemise kohta on eraldi ülevaade plii omaduste artiklis, et käesolev võrdlus jääks keskendunult Pb ja Sn eristamisele.

Ohutus: miks tundmatu metalliga tasub olla ettevaatlik?

Plii puhul on ohutusküsimus sisuline erinevus. Maailma Terviseorganisatsioon toob välja, et plii võib kahjustada mitut elundkonda ning teadaolevalt täiesti ohutut kokkupuutetaset ei ole. Tundmatu vana metalli korral on mõistlik vältida tolmu tekitavat lihvimist, põletamist või kuumutamist, hoida tööala puhtana ja pesta pärast käsitsemist käed. Lisateavet plii tervisemõjude kohta saab WHO plii käsitlusest.

Metalliline tina ei ole plii otsene ohutusvõrdne, kuid sellest ei järeldu, et iga tina sisaldav materjal oleks automaatselt ohutu. Sulam võib sisaldada pliid, antimoni või muid elemente ning orgaaniliste tinaühendite omadused erinevad metallilisest tinast. Kui koostis on teadmata, on mõistlik lähtuda materjali dokumentatsioonist või lasta see vajadusel analüüsida.

Vana värvitud detaili puhul ei ütle metalli enda välimus midagi kindlat värvikihi koostise kohta. Kui kahtlus puudutab hoopis vana värvi, mitte metallitükki, vaata eraldi juhendit pliivärvi tuvastamise ja ohutuse kohta.

Kas magnet aitab pliid ja tina eristada?

Puhas plii ja puhas tina ei käitu nagu raud ning tavaline magnet ei tõmba neid tugevalt külge. Magnetiproov võib siiski aidata avastada, et „tinatükk” on tegelikult tinatatud teras: kui ese tõmbub selgelt magneti külge, on selle põhiosas tõenäoliselt ferromagnetiline materjal. Ka see ei anna aga üksinda sulami täielikku koostist.

Kas plii või tina hinda saab välimuse järgi hinnata?

Ei. Materjali rahaline väärtus sõltub lisaks metalliliigile puhtusest, sulami koostisest, kogusest, seisukorrast ja sellest, kas räägitakse börsi-, turu- või kohalikust kokkuostuhinnast. Kui materjal on kinnitatud pliiks, saab turuinfo lähtepunktina vaadata plii hinda.

Laiema turukonteksti jaoks on olemas ka metalli hind täna ülevaade. See aitab võrrelda jälgitavaid metalle, kuid tundmatu eseme tegelik kokkuostuväärtus sõltub ikkagi koostisest ja ostja tingimustest.

Tina ja plii otsingu puhul on oluline mitte eeldada, et ühe metalli hinnaleht kirjeldab teise väärtust. Pb ja Sn on eri elemendid, eri turuga toorained ja erineva kasutusprofiiliga metallid. Kui ese on sulam, peab väärtuse hindamisel teadma, millised elemendid selles tegelikult sisalduvad ja millises osakaalus.

Kokkuvõte: Pb ja Sn ei ole sama metall

Plii ja tina erinevus on keemiliselt üheselt selge: plii on Pb ja tina Sn. Praktikas aitab neid eristada eelkõige märgistus, teadaolev kasutuskoht ja tiheduse suur erinevus; värv, pehmus või magnetiproov on ainult toetavad tunnused. Kui tundmatu metalli koostis on oluline, on labori- või XRF-analüüs usaldusväärsem kui kodune sulatamis- või kriimustamiskatse. Pliikahtluse korral tasub alati arvestada ka plii toksilisusega ning vältida tegevusi, mis tekitavad tolmu või kuumutavad teadmata koostisega materjali.